Esinejad ja ettekanded

SELGE SÕNUMI KONVERENTSI ESINEJAD JA ETTEKANDED

 

Karin Aleksandrov

Esinejast

Karin Aleksandrov on pikka aega töötanud Maksu- ja Tolliameti teenindusvaldkonnas, kus ta on viimastel aastatel põhjalikumalt tegelenud ka ameti selge sõnumi edendamisega.

Ettekandest

Karin räägib rõõmudest ja karidest, millega ta on kokku puutunud oma asutuse ametlike dokumentide jm kirjalike tekstide arusaadavuse parandamisel ning e-teenuste lihtsustamisel. Maksu- ja Tolliamet sai 2016. aasta selge sõnumi võistlusel edendaja auhinna.

 

Elina Pallasvirta

Esinejast

Elina Pallasvirta töötab soome keele eksperdina Soome Maksu- ja Tolliametis. Elinal on Helsingi Ülikooli magistrikraad soome keele alal ning praegu õpib ta doktoriõppes.

Ettekandest

Soome Maksu- ja Tolliametis toimub aastatel 2013–2019 mahukas tarkvarauuendus, mille käigus kirjutatakse ümber ka vanad kirjapõhjad jm asutuse dokumendid. Ametisse on võetud kaks täiskohaga keeletoimetajat, kes koostöös maksuspetsialistidega koostavad ühtses vormingus selged kirjapõhjad, millest kodanik kergesti aru saaks.

 

Sissel Motzfeldt, Ragnhild Samuelsberg

Esinejatest

Ragnhild Samuelsberg töötab Norra Laste, Võrdõiguslikkuse ja Sotsiaalse Kaasatuse Ministeeriumis, kus tema põhitöö on asutuse selge keele arendamine, eelkõige eelnõude ja keeruliste valitsusdokumentide selgekeelne koostamine ja toimetamine. Kommunikatsiooni alal on ta töötanud üle 30 aasta: Laste, Võrdõiguslikkuse ja Sotsiaalse Kaasatuse Ministeeriumi, Norra Rahvusteatri ja Norra Tööhõivedirektoraadi kommunikatsioonijuhina, televisiooniprogrammi eestvedajana, toimetajana ning ajakirjanikuna. Ragnhild on pidanud ka selge keele loenguid nii ülikoolides kui ka era- ja riigiasutustes.

Sissel C. Motzfeldt töötab vanemnõunikuna Norra Avaliku Halduse ja E-riigi Ametis. Alates 2012. aastast on Sisseli põhitöö juhtida projekti „Selge keel seadustes ja määrustes“. Varem on ta vedanud projekti „Selge keel Norra avalikus teenistuses“. Sissel on töötanud 40 aastat kommunikatsioonijuhi ja -nõustajana Norra valitsusasutustes. Tal on mitmekülgne strateegiakujunduse ja klientide kaasamise kogemus.

Ettekandest

Sisseli ja Ragnhildi arvates võib seaduskeele muutmise protsessi võrrelda Norra pikkade talvedega. See protsess on karm, lumine ja libe, kuid samas lõbus ning täis tormakust ja põnevust. Sisseli ja Ragnhildi esinemisel kohtate kahte ebatraditsioonilist bürokraati, kes on vabatahtlikult võtnud endale ülesande võidelda kantseliidiuduga. Oma esitluses annavad nad ülevaate Norra keskvalitsuse selge seaduse projekti viie aasta töö tulemustest.

 

Kiira Udu

Esinejast

Kiira Udu on Päästeameti arendusosakonna nõunik. Ta on seal töötanud eri ametikohtadel üheksa aastat ning puutunud palju kokku nii kirjutamise, sõna- ja sõnumiseadmise kui ka meediasuhtlusega.

Ettekandest

Päästeameti sõnumid on vahel julged, vahel kurvad, aga sotsiaalmeedias levivad nad kiiresti. Kiira ettekanne vaatleb Päästeameti sõnumite muutumist aja jooksul.

 

Ingrid Olsson

Esinejast

Ingrid Olsson on professionaalne rootsi keele nõustaja. Ta on töötanud mitmes Rootsi riigiasutuses, muu hulgas Rootsi Posti- ja Telekommunikatsiooniametis. Praegu töötab ta Rootsi Keelenõukogus (Språkrådet) keelenõustajana ning tema vastutusala on selge keel avalikus sektoris.

Ettekandest

Ingrid annab lühikese ülevaate selge keele kujunemisest Rootsis ning seejärel räägib ta viimase aja selge ja ametikeele uurimustest Rootsis.

 

Aino Piehl

Esinejast

Aino Piehl on töötanud alates 1998. aastast Soome Kodumaiste Keelte Instituudis euro- ja seaduskeele nõustajana. Ta koordineerib ka instituudi selge keele tegevusi.

Ettekandest

Soome valitsus on selget halduskeelt vahelduva eduga arendanud ja toetanud alates 1970. aastatest. 1981. aastal koostati esimene riigiasutuste selge keele juhis, 1996 anti välja seaduseelnõu koostaja käsiraamat, 2003 lisati haldusmenetluse seadusesse selge keele nõue ning 2017 üllitati peaministri büroo juhis. Aino räägib, kuidas see kõik on sündinud, ning rõhutab, et kuigi selge suhtluse eelised on üldtunnustatud, tuleb valitsuse igapäevatöös pöörata pidevalt tähelepanu teadlikkuse ja oskuste arendamisele.

 

Margus Simson

Esinejast

Margus Simson on viimase 17 aasta jooksul ehitanud eri valdkondade iseteeninduskeskkondi ning uurinud põhjalikult kasutajate käitumist internetis. Paljudele kasutajatele mõeldud keskkondi luues on äärmuslik lihtsus alati kõige tähtsam, ilma selleta teenust edukalt kasutama ei hakata.

Ettekandest

Digitaalsete teenuste maailmas peavad inimesed ise kõikide asjadega hakkama saama, seega on lihtsus ülioluline. Lihtne tähenduses ’küll ta hakkama saab’ ei ole enam piisav, vaja on ’see toimus kõik iseenesest ära ja ma sain õigel hetkel kogu vajaliku info’. Digitaalses maailmas peavad lihtsad olema ka sellised uued suunad, nagu automaatika, suurandmed, liitreaalsus, kõne, tehisintellekt ja kliendikäitumise analüüs.

 

Tanel Kärp

Esinejast

Tanel Kärp on kasutajakogemuse disainer, iduettevõtja, õppejõud ja konsultant. Ta on loonud veebi- ja mobiilseid lahendusi üle 15 aasta, omandanud bakalaureusekraadi graafilise disaini ning magistrikraadi virtuaalkeskkondade loomise alal. Tanel käsitleb disaini kui võimsat tööriista, millest ei olene pelgalt uute toodete ja teenuste edu, vaid mis mõjutab iga päev meie elu nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.

Ettekandest

Tehnoloogia ülikiire arengu tõttu tuleb iga päev turule meile hoomamatult keerukaid tooteid, millega koos suureneb ka meid ümbritsev infomüra. Et selles kaootilises protsessis mitte aru kaotada, vaid orienteeruda ja õiges suunas edasi liikuda, on tarvis infodisainerite abistavat kätt. Tanel räägib näidete põhjal kasutajakesksest infodisainist, mis see on, kuidas seda tehakse, ning selgitab, miks see kõik ikkagi niivõrd oluline on.

 

Piret Reinson

Esinejast

Piret Reinson on õppinud inglise filoloogiat ja majandust ning rahvusvahelist ärijuhtimist. Tema magistritöö teema oli loomemajandus ja disain. Piret on turundus- ja kommunikatsioonivaldkonnas tegutsenud juba üle 20 aasta, suurema osa sellest ajast panganduses, Hansapangas ja Nordeas. Ta on töötanud ka avalikus sektoris, olles ETV turundusjuht. Alates 2016. aastast töötab Piret Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turundusjuhina. Koostöös Eesti Disainimeeskonnaga juhtis Piret Eesti brändi uuendamise projekti, mille tulemus avalikustati selle aasta alguses.

Ettekandest

Piret räägib sellest, mida kujutab endast Eesti brändi digitaalne teenus (estonia.ee, brand.estonia.ee, toolbox.estonia.ee) ning kuidas jõuti Eesti kolme peamise sõnumini: digitaalne ühiskond, puhas keskkond ja nutikad inimesed. Lisaks arutleme selle üle, mis on kuvand ja mis on bränd ning millised on meie võimalused Eestist tugev bränd luua.

 

Katrin Hallik, Katre Kasemets

Esinejatest

Alates 2010. aastast on Katrin Hallik ja Katre Kasemets Eesti Keele Instituudist propageerinud Eestis selge keele mõtteviisi. Sel teemal on avaldatud kogumikke, üksikartikleid, peetud loenguid ning antud intervjuusid. 2013. aastal korraldati esimene rahvusvaheline selge keele konverents, 2014. aastal algatati selge sõnumi auhinna võistlus. Sel sügisel korraldatakse teine rahvusvaheline konverents ja neljas selge sõnumi võistlus. Eesti selge keele kogukond aina kasvab.

Ettekandest

Katrini ja Katre ettekanne käsitleb seda, miks selge suhtlus oluline on, mida on Eestis selge keele alal tehtud ja kuidas selle teemaga edasi minna. Konverentsiga avatakse ka neljas selge sõnumi võistlus, kuhu saab võistlustöid esitada septembri lõpuni.

 

Konverentsi esinejad ja ettekanded pdf-is