Valminud on esimene Eesti selge keele uuring “Riigiasutustes selge keele kasutust takistavate ja soodustavate tegurite väljaselgitamine”.
Selle on teinud mõttekoda Praxis.
Põnevat lugemist!
Väinameres on palju merd, aga vähe vett – kiil on kogu aeg põhjas kinni. Samamoodi on tarbetekstides pahatihti palju sõnu, aga vähe sõnumit. Ja seda nii triikraua kasutusjuhendis kui riigiasutuste suhtluses lihtsurelikega. Võõr- ja värdsõnad koos makrameelause ja kenitleva kantseliidiga ei muuda kellegi juttu selgemaks ega elu kergemaks. Eesti keel on ideaalilähedane tööriist lihtsaks, samas pisiasjus täpseks ja tõhusaks avalikuks suhtluseks. Kasutagem seda siis sihipäraselt ja öelgem otse välja, mis meil öelda on. Selgelt, lühidalt ja kõlavalt. Asko Künnap